Kokkulepitud Yahyeli kontakt: väikesed valged, hingeraamat ja Egiptuse püramiid
Eelnevalt kokku lepitud selge unenägu / laevakontakt / hingeraamatu kogemus.
Otsisin unes Tallinnast väljas kokkulepitud kohtumispaiga üles. Taevas ilmus valge helendav, nurkliku disaini ja akendega taldrikukujuline laev. Saatsin laevale tingimusteta armastust ja tänulikkust. Laev tegi tiiru ning maandus.
Laevast väljusid kaks väikest valget olendit ja üks Pikk Valge. Väikesed valged meenutasid olendeid, kellega kohtus Betty Andreasson. Nende valge välimus mõjus minu jaoks kohandatud välimusena. Vähemalt ühe olendi riietusel jooksis rihm üle keha ning südame lähedal oli V-kujuline märk. Ma ei suhelnud nendega sõnaliselt. Nende vibratsioon ja emotsioon tundusid neutraalsed, kuid kohalolu oli rahulik ja armastav. Hõljusin laeva sisse. Kui pilt hägustus, kordasin kolm korda „Selgus nüüd” ning ruum muutus teravaks.
Laevas olin voodil ja mulle tehti hambaprotseduuri. Sain seda jälgida toa vasakus nurgas asuvast televiisorist. Esialgu oli ruum oranž, 1990. aastate puiduse mööbli, arvutite ja lahtiste juhtmetega. Tajusin seda illusioonina, mis näitas laeva mulle tuttaval kujul. Hiljem oli ruum hall ja valge. Vestlesin beežides riietes kommunikatsioonispetsialistiga, kes oli varasemas kontaktis Lyra laeva sisemuse joonistanud. Ruumis töötas ka sinises riietuses tehnik.
Palusin oma sinist holograafilist hingeraamatut. Kommunikatsioonispetsialist tõmbas selle vasaku käega laua seest välja ja ulatas mulle. Kaanel nägin Babüloonia greifi Enki näoga, Trooja hobust, kuldset madu ja kolme paati Niilusel. Paatides olid kuningad, tiivulised jumalad ja tavainimesed, keda seostasin teiste eludega.
Hingeraamatu pilt viis mind Luxorisse ja sealt Giza püramiidi Kuninga kambrisse. Ruum tundus olevat täidetud lilla valguse ja tugeva energiaga. Heitsin kambris asuvasse kivikirstu ehk sarkofaagi mediteerima. Astraalne eraldumine toimus kohe: kogesin kehast väljumist ning lühidalt varasemat elu Egiptuse ärimehena. See püramiidikogemus oli sama Yahyeli unekontakti jätk, mis avanes hingeraamatu kaudu.
„Selgus nüüd. Selgus nüüd. Selgus nüüd.” — minu kasutatud selge une käsk.
„Anna mulle palun minu hingeraamat, mis on sinine ja holograafiline.” — minu palve.
Sümbolid raamatu kaanel: Enki näoga Babüloonia greif, Trooja hobune, kuldne madu ja kolm Niiluse paati.
Kontakt oli teadlik ja selge. Väikeste valgete vibratsioon ja emotsioon olid olematud ehk neutraalsed, kuid nende kohalolu oli rahulik ja armastav. Laevas viibimine ei olnud enam sama ekstaatiline kui varasemates kontaktides, vaid tundus keha harjumise tõttu juba suhteliselt tavaline. Alguses saatsin teadlikult armastust ja tänulikkust; hiljem suutsin ruumi uurida ning täpse küsimuse esitada.
Kontakt kinnitas minu jaoks, et kohtumine toimib paremini, kui eesmärk, vorm ja küsimus on eelnevalt selged ning mõlemal poolel on koostööst kasu. Oranži 1990. aastate ruumi käsitlen mimicry või unenäolise tõlkekihina. Sinine raamat muutus hinge mälu, ülehinge ja „Tulnuka käsiraamatu” kokkusurutud mõttepaketi sümboliks. Hiljem seostasin füüsiliste kontaktide vähesuse Maa magnetvälja nõrgenemise ja inimese enda magnetilise seisundiga; see seletus ei olnud raamatu vahetu visuaal, vaid hilisem mudel.
Lepi enda jaoks kokku sobiv kontaktivorm, sea üks konkreetne küsimus, kasuta selguse taastamiseks teadlikku käsku ning kirjuta pärast ärkamist eraldi üles vaatlus, kehatunne, hilisem tõlgendus ja praktiline tulemus.
