Kokkulepitud Yahyeli unekontakt ja sinine hingeraamat
Eelnevalt kokku lepitud selge unenägu / laevakontakt / hingeraamatu kogemus.
Otsisin unes Tallinnast väljas kokkulepitud kohtumispaiga üles. Taevas ilmus valge helendav, nurkliku disaini ja akendega taldrik. Saatsin laevale tingimusteta armastust ja tänulikkust; laev tegi tiiru ning maandus. Väljusid kaks väikest valget olendit ja üks Pikk Valge. Väiksed valged esinesid samasuguste hallidena, kellega kohtus Betty Andreasson, ning nende välimus mõjus minu jaoks mimicry-versioonina. Ma nendega sõnaliselt ei suhelnud. Vähemalt ühe olendi riietusel oli südame lähedal V-märk. Hõljusin laeva sisse. Kui pilt hägustus, kordasin kolm korda „Selgus nüüd” ja ruum muutus teravaks.
Olin voodil ning mulle tehti hambaprotseduuri, mida sain jälgida toa vasakus nurgas asuvast televiisorist. Esialgu nägi laeva sisemus välja oranž ja 1990. aastate puiduse mööbli, arvutite ning lahtiste juhtmetega; tajusin seda illusiooni või tõlkekihina. Hiljem oli ruum hall ja valge. Vestlesin beežides riietes kommunikatsioonispetsialistiga, kes oli varasemas kontaktis Lyra laeva sisemuse joonistanud. Ruumis töötas ka sinises riietuses tehnik.
Palusin sinist holograafilist hingeraamatut. Kommunikatsioonispetsialist tõmbas selle vasaku käega laua seest välja ja ulatas mulle. Kaanel nägin Babüloonia greifi Enki näoga, Trooja hobust, kuldset madu ja kolme paati Niilusel. Paatides olid kuningad, tiivulised jumalad ja tavainimesed, keda seostasin teiste eludega. Raamatu pilt viis mind Luxorisse, seejärel Giza püramiidi Kuninga kambrisse. Ruum tundus lilla valguse ja tugeva energiaga täidetud. Heitsin sarkofaagi, astraalne eraldumine toimus kohe ning kogesin lühidalt varasemat elu Egiptuse ärimehena.
„Selgus nüüd. Selgus nüüd. Selgus nüüd.” — minu kasutatud selge une käsk.
„Anna mulle palun minu hingeraamat, mis on sinine ja holograafiline.” — minu palve.
Sümbolid raamatu kaanel: Enki näoga Babüloonia greif, Trooja hobune, kuldne madu ja kolm Niiluse paati.
Kontakt oli teadlik ja selge. Väikeste valgete vibratsioon ja emotsioon olid olematud ehk neutraalsed, kuid nende kohalolu oli rahulik ja armastav. Laevas viibimine ei olnud enam sama ekstaatiline kui varasemates kontaktides, vaid tundus keha harjumise tõttu juba suhteliselt tavaline. Alguses saatsin teadlikult armastust ja tänulikkust; hiljem suutsin ruumi uurida ning täpse küsimuse esitada.
Kontakt kinnitas minu jaoks, et kohtumine toimib paremini, kui eesmärk, vorm ja küsimus on eelnevalt selged ning mõlemal poolel on koostööst kasu. Oranži 1990. aastate ruumi käsitlen mimicry või unenäolise tõlkekihina. Sinine raamat muutus hinge mälu, ülehinge ja „Tulnuka käsiraamatu” kokkusurutud mõttepaketi sümboliks. Hiljem seostasin füüsiliste kontaktide vähesuse Maa magnetvälja nõrgenemise ja inimese enda magnetilise seisundiga; see seletus ei olnud raamatu vahetu visuaal, vaid hilisem mudel.
Lepi enda jaoks kokku sobiv kontaktivorm, sea üks konkreetne küsimus, kasuta selguse taastamiseks teadlikku käsku ning kirjuta pärast ärkamist eraldi üles vaatlus, kehatunne, hilisem tõlgendus ja praktiline tulemus.
